Hiiumaa

Eesti

English

Suomi

Français

Русский

Xandori unemootor

Selles romaanis tuleb juttu suurest armastusest ja sõprusest ,vendlusest ja sallivusest kus see kõik pannakse proovile kaugel reisil mida kolm sõpra ette võtavad.
Algul käiakse prooviks lähemates kohtades aga siis võetakse ette pöörane seiklus meie universumist välja.
See saab teoks ühe sõbra leiutatud nn unemootori abil millega varustatud laevaga saab reisida ükskõik kui kaugele.Kuna unemootor seisab fantastika ja tõelise teaduse piirimail siis piirid seab ainult mõtte ulatus ja julgus teha reis sinna kuhu veel isegi ulmeteostes ei ole juletud minna.
Kuna sellistel reisidel on ajanihked paratamatud siis üritab Urmas ka oma väikest õde päästa kes lapsena õnnetult tema süü läbi uppus.
Samuti üritatakse Dzella ema mikrokosmosesse siseneda et vähi vastu võidelda ja kus avastatakse maailm mis ei ole kaugeltki väiksem kui meie universum jne jne...
Keda ei huvita kas see õnnestub ja kuidas näevad välja kauged maailmad siis ei pea ju seda lugema.
Aga teistel on ees üle 500 lehekülje põnevaid seiklusi .

Hiiumaa

Uudised (16):

09/02/11 Tagasiside Xandori Unemootorile (0)

16/01/11 Xandori unemootor (21)

12/12/10 Tarmo Tederi"Vanaisa tuletorn"ilmunud (0)

15/11/10 5 tiiru jalgrattaga ümber maakera,tehke järgi (2)

10/11/10 Minu oma kunstikogu (0)

21/10/10 Urmas Sisaski trummid (0)

21/10/10 Tarmo Tederi"Vanaisa tuletorn",romaan Reigi Eiffeli ainetel? (0)

09/10/10 Uue torni projekt lõpuks ometi valmis,hurraa (2)

26/09/10 Iseteenindav õnnemüük (1)

18/09/10 Armastus enne esimest silmapilku (0)

18/09/10 Torni käis filmimas prantsuse TV (0)

17/09/10 Meie väike Lotte,hülged ja metssead (1)

17/09/10 Iga päev külastab kodulehte üle 300 inimese (0)

17/09/10 Hiiumaa Eiffeli energia (0)

16/09/10 Urmas Sisask õnnistas torni sisse (0)

16/09/10 Kas keegi aitaks leida Hiiumaa" Eiffeli" tornile sponsorit (0)

Hiiumaa

Hiiumaa

HIIUMAA


hiiumaa	Neti

Uudised ja teated

Uudised

Teadaanded

Hiidlene reegib

Ilm

Koolitus, seminarid

Webcam Kärdla

Webcam Heltermaa

Veebikaart

Foorumid

RSS Eesti uudised

Kuhu minna
- Sündmuste kalender
- Näitused
- Teater
- Kino
- Kirikud, kogudused
Transport
- Parvlaevaühendus
- Lennuühendus
- Bussiliinid
Teenused
- Side ja pangandus
- Tervishoid
- Toitlustus
- Pakend, jäätmed
- Taksod, autorent
- Tanklad, autoabi
- Laenutused
Hiiumaa üldinfo
- Fakte Hiiumaast
- Majandus
- Kultuur
- Ajalugu
- Haridus
- Loodus
- HOL, omavalitsused
- Maavalitsus
- Arvengukavad
- Koostöö
- Panipaik
Infokataloog
- Tähtsad numbrid
- Kontaktide kataloog
- Koduleheküljed
Kasulikud lingid
- Ilmaveebid
- Swedbank
- SEB U-Net
- Ekspress Hotline
- Riigiportaal
- Eesti turismiportaal
- Aktiva
- Postiindeksid
- Keeleveeb
- Tasuta firmapäring
- Maa-amet: Geoportaal
- Kalkulaatorid
Hiiumaa.ee
- Pildialbum
- Reklaam
- Teenused
- Kontakt

Jääteede info

Laupäev, 19. veebruar
- Mandri ja Hiiumaa vaheline 25,5 km pikkune jäätee Rohuküla sadamast Sarvele avatud kella 17.30ni. Jäätee infotelefon 5334 5790.
- Hiiumaa ja Saaremaa vaheline 17 km pikkune jäätee Tärkmalt Triiki avatud kella 17.30ni. Jäätee infotelefon 5669 7075.

Jääteel saab sõita ainult valge ajal. Võta kaasa mobiiltelefon ja tutvu teabetahvlil oleva infoga. Muutuvate ilmastiku- ja jääolude korral võidakse jääteed liiklemiseks sulgeda.
Infot jääteede avamise ja sulgemise kohta jälgi Maanteeinfokeskuse pressiteadetest. Vt lisaks: Jääteel liiklemise kord

Ilmajaam: Käre pakane püsib

Ilmajaama prognoosi kohaselt püsib käre pakane veel vähemalt nädala jagu. Õhutemperatuur võib langeda öösiti kohati kuni -35 ning saartel ja läänerannikul kuni -27 kraadini. Ööl vastu laupäeva, pühapäeva ja esmaspäeva on mitmel pool minimaalne õhutemperatuur -30...-35°C.

EASi juhatus otsustas rahastada Kärdla sadama väljaarendamise projekti

EASi juhatus otsustas täna regionaaltoetuste eraldamise seitsmele Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetme külastuskeskkonda arendavale projektile mahus 16,7 mln eurot. Tähtajaks esitatud 128 taotluse mahuks oli 173,9 miljoni eurot, seega ületasid projektitaotlused vooru mahtu...

Selgusid 2011. aasta kutselise kalapüügi võimalused

Neljapäeval, 17. veebruaril kiitis Vabariigi Valitsus heaks määruse muudatused, millega kehtestatakse 2011. aastaks kutselise kalapüügi võimalused Atlandi ookeanil, Läänemerel ja Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel nii kalalaeva kui kaluri kalapüügiloa alusel püüdjatele. Erinevalt 2010. aastast...

19.02 Mandri jäätee on avatud, Saaremaa oma suletudMandri ja Hiiumaa vaheline 25,5 km pikkune jäätee pealessõitudega Hiiumaalt Sarvelt ja mandrilt Rohuküla sadamast on avatud kella 17.30-ni. Infotelefon 53 345 790.

19.02 Avati Rohuküla Vormsi jääteePealesõitudega Rohuküla ja Sviby sadamatest avati Rohuküla –Vormsi 9,5 km jäätee.

Ava / Sulge köik
18.02	Kärdla sadama ehituseks anti raha EASi juhatus otsustas täna regionaaltoetuste eraldamise seitsmele Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetme külastuskeskkonda arendavale projektile mahus 16,7 mln eurot. Tähtajaks esitatud 128 taotluse mahuks oli 173,9 miljoni eurot, seega ületasid projektitaotlused vooru mahtu kümnekordselt. Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meedet rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond, teatas EASi kommunikatsiooni koordinaator Merilin Pärli.
17.02	Mandrile saab jääteed mööda laupäeval Heltermaa-Rohuküla jäätee avatakse ametlikult laupäeval, Tärkma-Triigi trass on valmis ning avatakse liikluseks reedel.
17.02	LEHT: Hiidlased võivad saada homsest jäätee mandrile Kui ei tule ette ootamatusi, loodavad hiidlased homme avada 26 kilomeetri pikkuse jäätee Heltermaa ja Rohuküla vahel, teiste jääteede avamine võib veel veidi viibida, kirjutas tänane Lääne Elu.
17.02	Valimisjaoskonnad on valimisteks valmis Valimised lähenevad ja ka valimiskomisjonid valmistuvad selleks. Riigikogu kantselei valimiste osakonna juhataja Mihkel Pilving käis Hiiumaa valimisjaoskondade liikmeile rääkimas, millele tuleks valimiste korraldamisel tähelepanu pöörata ja mida uut on seekordsetel valimistel.
17.02	Pühalepa koolid peavad külmapühi Palade ja Suuremõisa kooli õpilased peavad kooli minema alles esmaspäeval. Eile oli esimene päev, mil Pühalepa valla koolid külma pärast kinni pandi. Paladel õpib praegu 69, Suuremõisas 15 õpilast. Palade põhikooli direktor Uno Kõiv ütles, et kuigi miinuskraadid lubanuks vanematel klassidel õppetööd jätkata, ei saa kooli jupikaupa kinni panna, sest koolibuss peab oma ringid ikka tegema.
17.02	Magnus Lõppe on Skandinaavias parim Taani moekoolis õppiv Magnus Lõppe osales oma bakalaureusetööga Kopenhaageni moenädalal ja tema kollektsioon tunnistati moedisainerite šõul parimaks, kirjutab Eike Meresmaa.
17.02	Nädalavahetusel peaks jääd mööda Saaremaale saama Nädala lõpuks on lootust avada Hiiumaa ja Saaremaa vaheline jäätee, ütles maanteeameti Lääne regiooni Kärdla esinduse spetsialist Raido Randmaa eile Hiiu Nädalale. Hiiumaa ja Saaremaa vahelist jääteed ehitavad saarlased ning eile olid nad ametis trassile teemärkide paigaldamisega. Kadakad saadi juba varem paika ning kaks teeniiti on korralikult sisse lükatud.
17.02	Haigla hooldusravikompleksi ehitavad saarlased Hiiumaa haigla juht Gennadi Aavik käis läinud nädalal tugevale tuisule vaatamata Saaremaal Kuressaare Ehitusega käsi löömas selleks, et hiidlastel oleks juba üsna pea võimalus saada paremat õendus- ja hooldusraviteenust. Nimelt tunnistati AS Kuressaare Ehitus haigla riigihanke parimaks pakkujaks ja tööots läkski neile.
17.02	Utust varastati auto 12. veebruari öösel varastati Käina vallas Utu külas garaažist sõiduauto VAZ 21063. Kahju suurus on 319 eurot.
17.02	Linnapea otsib sadamale kaisid Linnapea Georg Linkov viibis seoses Kärdla sadama arendamisega 12.–13. veebruaril Soomes. Linnapea käis paadimessil kohtumas ujuvkaide tootja Marinetek Group'iga, et uurida koostöövõimalusi.
17.02	Hiiu metsandustöötajad olid talimängudel edukad Nädalalõpul peeti järjekordsed metsandustöötajate talimängud, seekord võisteldi Põlvamaal. Parimaid tulemusi saavutas RMK Kirde meeskond, kes tuli üldvõitjaks ka mullu. Auväärsele teisele kohale tuli RMK Kagu ja tubli kolmanda koha võttis Erametsaliidu võistkond. Erametsaliidu võistkonda kuulus ka neli hiidlast.
17.02	Saareelaniku e-pileti saab osta aprillist Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts teatas oma vastuses riigikogu liikmele Kalev Kotkasele, et e-pileti müüki sõidukites üleveetavatele reisijatele, kellel on õigus osta parvlaeva reisijapilet saareelaniku soodustusega, alustatakse 1. aprillist.
17.02	Hakatakse koostama turismistrateegiat Hiiumaa turismiettevõtjad hakkavad järgmisel kolmapäeval koostama Hiiumaa turismistrateegiat.

Jääteede info

EASi juhatus otsustas rahastada Kärdla sadama väljaarendamise projekti

Ilmajaam: Käre pakane püsib

Eesti siseturism näitab kasvutrendi

Lähipäevil võib näha virmalisi

Selgusid 2011. aasta kutselise kalapüügi võimalused

Ilmajaam: Pakaseline ilm püsib

Vabariigi aastapäeval liikumisrekordit purustama!

Hiiumaa
Hiiumaa
Pindala	989 km²
Rannajoone pikkus	310 km
Rahvaarv	umbes 10 000
Tuletorn	Kõpu tuletorn
Koordinaadid	58° 52′ N, 22° 35′ E

Hiiumaa (ka Hiiu saar) on suuruselt (989 km²) teine saar Eestis Saaremaa järel. Valdava osa Hiiu maakonnast moodustab Hiiumaa saar.

Saare ida- ja kaguranniku lähedal paikneb umbes 200 saart ja saarekest, millest suurim on tammide kaudu peasaarega ühendatud Kassari (19,3 km²). Hiiumaa ümber asuvatest laidudest on suurim Vohilaid. Hiiumaast kagus olevaid laide nimetatakse Hiiumaa laidudeks.

Hiiumaa rannajoon (pikkus 310 km) on hästi liigendunud. Saare pinnamood on madal ja tasane. Põhjarannikul on palju liivarandu. Ujumiseks ja päevitamiseks on sobivamad Tõrvanina, Lehtma, Tahkuna, Mangu, Luidja, Pallinina ja Kalana rand ning Surfiparadiis. Pikalt läände ulatub Kõpu poolsaar, mille keskosa kerkib 67 meetrini ja kus asub Baltimaade vanim tuletorn – Kõpu tuletorn, mis on ehitatud 16. sajandi esimesel poolel eelkõige ohtliku Hiiu madala eest hoiatamiseks. Kõpu poolsaare tipus asuvad Eesti parimad surfirannad. Eriti tähelepanuväärne on Kalana sadamast mõned kilomeetrid läänepoole asuv rand. Seal asub Eestis ainulaadne järsult sügavaks minev, suure kaldega, jämeda liivaga rand.

Suuremat osa Hiiumaast katab mets. Saare taimestik on liigirikas – ligi 1000 liiki soontaimi, neist palju haruldusi.

Inimasustus paikneb rannikualadel, saare metsases keskosas inimesed ei ela.

Sisukord

[peida]

1 Ajalugu
2 Loodus
3 Sadamad
4 Hiiumaa kihelkonnad 20. sajandi algul
5 Vaata ka
6 Viited
7 Kirjandus
8 Pildid
9 Välislingid

Ajalugu

Umbes 450 mijonit aastat tagasi kukkus praegusesse Kärdla linna asukohta meteoriit. Meteoriidikraater on maastikul jälgitav ka tänapäeval.

Pärast viimast jääaega tõusis esimesena üle merepinna Kõpu poolsaarel asuv Püha Andrese mägi, millele on ehitatud Kõpu tuletorn. Sealtkandist on leitud vanima asustuse jäljed, hülgeküttide laager, mis asus seal üle 7000 aasta tagasi.

Pronksi- ja rauaajast on Kõpust leitud põllujäänuseid ja ka mõningaid teisi märke püsiasustusest. Rauaaja lõpu poole, 2. aastatuhande alguses, hõrenes asustus sealt aga tunduvalt ja saar muutus tõenäoliselt Saaremaa muinaskihelkondade tagamaaks.

Aastal 1228 läänistati Hiiumaa piiskop Saare-Lääne piiskop Gottfriedile. Läänistamisdokumendis nimetatakse Hiiumaad "Quadam insula deserta, quae dicitur Dageida" (mingi tühi saar, mida nimetatakse Dageida). 1260. aastal jagati Hiiumaa Saare-Lääne piiskopi ja Liivi ordu vahel. Seejärel moodustusid ka Pühalepa (ordualal) ja Käina kihelkond (piiskopi valdustes). 17. sajandil rajati Hiiumaa loodeossa Reigi kihelkond, 1866. aastal lõunaossa Emmaste kihelkond.

14. sajandil asusid Hiiumaale rootslased. Hiiurootsi asustuse jäljed on saarel ilmsed veel 21. sajandi alguseski.^[1] Enamik rootslasi oli küll sunnitud 18. sajandil tüli tõttu Ungern-Sternbergidega Hiiumaalt lahkuma.

Piiskopi ja ordu võim Hiiumaal lõppes 1560. aastal, mil saar läks hertsog Magnuse valdusesse. Aastatel 1563–1710 oli Hiiumaa Rootsi valduses, seejärel kuulus kuni 1917. aastani Vene Impeeriumi koosseisu. Esimese maailmasõja käigus 1917. aasta septembris okupeerisid saare sakslased, kelle võim kestis seal kuni 1918. aasta novembrini. Seejärel kehtestus Hiiumaal Eesti Vabariigi võim.

Administratiivselt kuulus Hiiumaa kuni 1946. aastani Läänemaa koosseisu. Siis rajati eraldiseisev Hiiu maakond, mis muudeti 1950. aastal rajooniks. Uuesti taastati maakond 1990. aastal.

Loodus

Hiiumaa paikneb piirkonnas, kus on üleminek okasmetsadelt laialehistele metsadele. Hiiumaa loodusmaastikes valdavad männimetsad, soostunud lehtmetsad, kuuse-segametsad ja kadastikud, rannaniidud ja luited, rabad ja madalsood. Väärtuslikud on Hiiumaa loopealsed (alvarid), kus õhuke mullakiht katab paekivitasandikke.

Hiiumaa on kõige metsasem maakond Eestis – üle poole saare pindalast on kaetud metsa ja põõsastikega. Keskosas on ulatuslikud soostikud, soode pindala on umbes 7%. Seega on põllumajanduslikke maid ja asulaid alla 20% saare pindalast.

Tähelepanuväärne on Hiiumaa liigirikkus. Siin kasvab umbes 1000 liiki kõrgemaid taimi. Üle 50 neist on kaitsealused liigid, näiteks harilik jugapuu, luuderohi, rand-ogaputk ja pisilina. Suurematest ulukitest võib metsas kohata põtru, metskitsi, hirvi ja metssigu. Tavalised on rebane, kährikkoer, ilves. Hiiumaal viiakse ellu euroopa naaritsa asurkonna taastamist. Saare vetesse on koondunud viiger- ja hallhülgekarjad, mis on tähelepanuväärsed kogu Läänemere seisukohalt. Üle Hiiumaa kulgevad olulised lindude rändeteed. Mitmest pesitsemis- ja peatuspaigast on kuulsaim Käina laht.

Hiiumaal asuvad järgmised kaitsealad:

Hiiumaa laidude maastikukaitseala, Käina lahe - Kassari maastikukaitseala, Kõpu looduskaitseala, Kõrgessaare maastikukaitseala, Leigri looduskaitseala, Luidja maastikukaitseala, Paope looduskaitseala, Pihla-Kaibaldi looduskaitseala, Sarve maastikukaitseala, Sepaste maastikukaitseala, Tahkuna looduskaitseala, Tareste maastikukaitseala, Tihu looduskaitseala, Tilga maastikukaitseala, Vahtrepa maastikukaitseala,

Lisaks on Hiiumaal 17 hoiuala: Hiiu madala hoiuala, Hirmuste hoiuala, Kuri-Hellamaa hoiuala, Kõpu-Vaessoo hoiuala, Kõrgessaare-Mudaste hoiuala, Luhastu hoiuala, Paope loo hoiuala, Pihla-Kurisu hoiuala, Prassi hoiuala, Pühalepa hoiuala, Suureranna hoiuala, Undama soo hoiuala, Vanajõe hoiuala, Vanamõisa lahe hoiuala, Viilupi hoiuala, Vilivalla hoiuala ja Väinamere hoiuala

Samuti on kaitse all ka 4 Hiiumaa parki: Kärdla linnapark, Kärdla rannapark, Suuremõisa mõisa park, Vaemla mõisa park

Hiiumaa kaitsealade valitsejaks on Keskkonnaministeeriumi Hiiumaa Keskkonnateenistus. Praktilist kaitset korraldab Riikliku Looduskaitsekeskuse Hiiu-Lääne regiooni Hiiumaa talitus.

Sadamad

Emmaste vallas – Sõru sadam
Käina vallas – Orjaku sadam
Kõrgessaare vallas – Lehtma sadam, Kalana sadam, Kõrgessaare sadam
Pühalepa vallas – Suursadam, Heltermaa sadam

Hiiumaa kihelkonnad 20. sajandi algul

Hiiumaa kuulus siis administratiivselt Läänemaa alla.

Emmaste
Käina
Reigi
Pühalepa

Vaata ka

Hiidlased

Viited

↑ Hansalevi OÜ. Hiiumaa.

Kirjandus

Bornhaupt, Christian (1855). Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte. Riga: W.F. Häcker, lk. 28-30.

Pildid

Tahkuna tuletorn

Karjamaa, Emmaste

Vana palkmaja, Tammela

Sõru muuseum

Välislingid

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Hiiumaa

Hiiumaal matkajatele
Hiiumaa uudiseid
Hiiumaa uudiste arhiiv

Välja otsitud andmebaasist "http://et.wikipedia.org/wiki/Hiiumaa"

Kategooriad: Eesti saared | Hiiu maakond

Saared

Saaremaa
Hiiumaa
Muhu
Vormsi
Kihnu
Ruhnu
1500 saart

Kas sa teadsid?

Öeldakse, et kui inglased armastavad rääkida ilmast, siis hiidlased räägivad praamidest.

Kodu > Sihtkohad > Saared > Hiiumaa

Saada sõbrale
Prindi

Hiiumaa

Hiiumaa on suuruselt teine saar Eestis.

Hiiumaa asub Läänemeres Saaremaast põhja pool ning selle suurim linn on Kärdla. Hiiumaa tekkis 455 miljonit aastat tagasi meteoriidiplahvatuse tagajärjel, seega on tegemist ühe maailma vanima saarega.

Saarele pääsemiseks on mitu võimalust - lihtsaim neist on praami või lennukiga, eksootilisem ja närvekõditavam viis on talvel mööda jääteed sõita.

Hiiumaast maagilisemat paika leida on keeruline. Mõnule pikkadel liivarandadel, külasta uniseid külakesi või avasta sisemaa sügavaid metsasid.

Hiidlased on rahumeelsed ja sallivad. Nad elavad looduslähedast elu ning räägivad oma keelt - Hiiu murre ei ole isegi mandrieestlastele lihtsasti arusaadav. Hiidlaste visiitkaardiks on aga nende huumorimeel - neile meeldib eneste üle naerda ning nad armastavad igat sorti anekdoote, saarlastega seotuid eriti.

Hiiumaa sobib ideaalselt loodusesõpradele matkamiseks, purjetamiseks või lihtsalt rahulikuks puhkuseks. Suviti korraldatakse siin hulganisti muusikafestivale, näiteks juulikuus toimuvad Hiiumaa Kammermuusikapäevad ja Hiiu Folk.

Hiiumaa on tuntud ka rohkete majakate poolest. Kui sul pole aega neid kõiki külastada, siis proovi ära vaadata vähemalt Kõpu, Ristna ja Tahkuna majakad.

Rootsi ajaloost huvitatud peaksid külastama Ristimäge, et avaldada austust neile rootslastele, kes olid sunnitud Hiiumaalt lahkuma.

Teised lähedalasuvad huvitavad paigad on Saaremaa, Muhu ja Vormsi saar.

Mida Hiiumaal teha ja vaadata:

Pühalepa kirik
Suuremõisa mõisahoone
Soera talumuuseum
Ristimägi
Tahkuna majakas
Reigi kirik
Kõpu majakas
Vanajõe org
Sõru sadam
Hiiumaa muuseumi Kassari ekspositsioonimaja
Sääretirp
Kassari kabel ja kalmistu
Ristna majakas
Mihkli talumuuseum
Hiiu Vill villavabrik
Kuriste õigeusukirik
Hiiumaa Muuseum Pikk Maja

Multimeedia

Ava kaardirakendus

Kategooria:

Asukoht:

Loe lisaks

Hiiumaa infoportaal
Hiiumaa tuletornid
Hiiumaa ökoturismi
Hiiumaa Vikipeedias

Euroopa Liidu struktuurifondid

Ma armastan Eestimaad

Reisi Eestis: Buss; Rong; Lennuk; Jalgratas; Autorent

Partnerid: Põhja-Eesti Turism SA; Lääne-Eesti Turism MTÜ; Lõuna-Eesti Turism SA; Maaturism MTÜ; Turismiinfokeskused; Eesti Spa Liit

Professionaalile: EAS Turismiarenduskeskus; Uudised; Mailinglist; Fotopank; Uuringud ja ülevaated; Logi sisse

Ettevõtjale: Kvaliteet turismis; Tootearendustoetused; Turundustoetused ettevõtjale; Tutvusta Eestit

Tasuta koduleht Elitec'st